BCS-teooria

BCS-teooria (Bardeeni-Cooperi-Schriefferi teooria) on 1957. aastal loodud esimene mikroskoopiline teooria ülijuhtivuse seletamiseks. See teooria seletab ülijuhtivust kui kvantmehaanilist nähtust, mida põhjustab Cooperi paaridest moodustuv ülivoolav kondensaat. Teooriat kasutatakse ka tuumafüüsikas, et kirjeldada paardumisinteraktsiooni nukleonide ja aatomituuma vahel.[1]

Teooria eest said Leon Cooper, John Robert Schrieffer ja John Bardeen 1972. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :2 on ilma tekstita.

Developed by StudentB